Piltide jagamine
Piltide tegemisel ja jagamisel on oluline, et lapsed peaksid silmas:
- Kellest nad pilti teevad ja kas see inimene teab seda;
- Teistest tehtud pilte ei tohiks internetti panna, eriti kui need on piinlikud;
- Piltidel ei tohiks kunagi olla isiklikku infot: nime, telefoninumbrit, aadressi jne. Samuti ei tohiks panna üles pilte, kus on vargaid meelitavat infot või keegi on näiteks paljas.
Eraldi tasuks rääkida sellest, et lapsed ei tohi kunagi saata endast pilte, kus on seljas vähe riideid või ollakse paljas. Samuti ei tohi saata selliseid pilte teistest, ei lastest ega täiskasvanutest. Võõrastele ei tohiks endast ka muidu pilte saata ja piltide saatmise osas tuleks rääkida kindlasti täiskasvanuga. Internetis on palju kahtlasi inimesi, kes koguvad lastest pilte, korraldavad „modellivõistlusi“ või saadavad endast pilte vastu. Ka vastu saadetud piltidest tuleks mõnda täiskasvanut teavitada.
Sõbrakutsed
Inimesed saavad internetis palju sõbrakutseid, samuti lapsed. Seega on oluline, et nad oskaks kriitiliselt mõelda, et milliseid vastu võtta. Valede inimeste sõbraks lisamine võib anda neile lisainfot, lisaks juurdepääsu lapsele. Seega tuleb alati rõhutada, et inimest peab ka päriselt tundma, kas siis päriselus või pikaaegselt kuskil mängus. Kui pildil ja nime taga on tuttav inimene, aga profiil tundub veider, peaks samuti olema ettevaatlik ja küsima lisaküsimusi, internetis on palju libakontosid. Internetisõpradega kokku saamisel peab kindlasti teavitama täiskasvanut, eriti kui „sõber“ palub mitte rääkida.
Pettused arvutis
Internetis on palju tasuta asju, reklaame ja häid pakkumisi. Paljud neist ei ole õiged asjad.
- Tasuta asjadega kaasnevad tihti viirused või muu pahavara. Kui asi ei peaks olema tasuta (näiteks film) ja kuskil mujal küsitakse selle eest raha, on see tasuta versioon kahtlane.
- „Saada edasi ja võid võita“ on tavaliselt pettus. Isegi, kui saad tasu kohe kätte, pole jagamine hea mõte.
- Kui midagi tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tavaliselt see ka nii on.
Internetis suhtlemine
Internetis suhtlemine ei erine tavamaailmas suhtlemisest, tuleb olla viisakas. Lisaks on vaja mõelda tagajärgedele ka laiemalt, seega lapsed peavad meeles pidama järgnevat:
- Internetti kirjutades ja pilte üles pannes jääb kõigest jälg;
- Internetis öeldud sõnad mõjuvad sarnaselt päriseluga ehk internetisolvang ei ole kergem;
- Internetis jagatud infot ei saa kontrollida, tuleb olla ettevaatlik, et mida üles pannakse ja kellega jagatakse, aga tuleb arvestada, et teised võivad sinu infot edasi jagada;
Paroolid ja mitmefaktoriline autentimine
Kõikidel seadmetel ja kontodel peaksid olema paroolid. Tuleb meeles pidada kolme asja:
- Kõik paroolid peavad olema erinevad ehk igal kontol peab olema oma parool;
- Paroolid peavad olema pikad ja keerulised
- Vähemalt 12 tähemärki
- Tähed, numbrid ja muud sümbolid
- Ei tohiks kasutada midagi kergelt ära tuntavat nagu oma nimi, pereliikme nimi jne.
- Paroole ei tohi kellelegi öelda, võib-olla vaid oma vanematele.
- Üks viis oma kontot kaitsta on kasutada mitmeastmelist või mitmefaktorilist autentimist. See tähendab, et peale parooli on vaja ka midagi muud, nt saadetakse sõnum telefonile või on vaja midagi füüsilist (nt ID kaart, Smart-ID jne) või bioloogilist (nt sõrmejälg). Sel viisil kaitstud kontot on palju raskem lahti murda.
Häkkimine
Häkkimine on igasugune arvuti kasutamine, et saada juurdepääs kellegi arvutisse või süsteemi. Häkkerid võivad olla eetiliste eesmärkidega, aga tihti on tegemist pahatahtliku tegevusega. Häkkimine nõuab tavaliselt arvutiteadmisi ja oskusi, aga on ka neid, kes ostavad internetist valmis vahendid ja kasutavad neid oma eesmärkide saavutamiseks. Häkkimine on üldiselt ka ebaseaduslik ehk häkkerite ukse taha jõuab tihti politsei ja häkkereid peetakse kurjategijateks.
Internetipettused
Pettused on internetiohtude seas esikohal. See tähendab tihti õngitsuskirju ja sõnumeid või valeinfo levitamist. Igas vanuses on kõige olulisem olla tähelepanelik ja pidada meeles olulisi küberhügieeni reegleid.
- Ole WiFi-võrku valides, rakendusi alla laadides ja kirjadele reageerides ettevaatlik.
- Petusõnumid võivad tulla meiliga, SMSiga, sõnumirakenduste kaudu või isegi telefonikõnena.
- Alati on oluline saadetud info enne reageerimist mingi muu kanali kaudu üle kontrollida.
- Pettuste puhul on tavalised ohumärgid:
- üllatav saatja
- erinevad aadressid/telefoninumbrid, mis peaks viitama samale inimesele
- vajadus kiiresti reageerida
- üksikasjade umbmäärasus
- Ära kunagi saada vastuseks kohe raha!
- Lapsed peaks alati kõik kahtlased sõnumid vanematega läbi arutama, eriti kui küsitakse andmeid või raha.