Lapsed kasutavad internetti aina nooremalt, kuigi nad ei oska tihti ära tunda kõiki ohtusid. Internet ei ole päriselust eraldi, tuleb olla ettevaatlik uute sõpradega ja raha kasutamisega. Internetis toimuv mõjutab ka päriselu, seega on oluline, et lapsed seda mõistaks ja oskaks ka abi küsida.
Siit lehelt leiad kasulikke linke ja infot oma lapse juhendamiseks Spoofy mängimisel ja internetist rääkimisel.
Mäng on jagatud neljaks maailmaks. Igas maailmas on eri fookusega ülesandeid, mis arendavad erinevaid pädevusi: eelkõige digipädevust, aga ka suhtlus-, enesemääratlus-, sotsiaalset ja kodanikupädevust.
Maailmad on kõik mängitavad eraldi ja ei vaja konkreetset järjestust. Kool ja sünnipäev on lühemad ja lihtsamad ja sobivad lastele iseseisvaks mänguks, park on juba natuke keerulisem ja vanaema maailm on kõige sobivam just suurematele lastele. Koos täiskasvanuga on aga kõik mängitavad.
Küberturvalisus on oluline teema kõigile, sealhulgas ka lastele. Enamus täiskasvanutel ja paljudel lastel on nutiseadmed, internet on kõikjal. Kuigi paljud sotsiaalmeedia lehed eeldavad, et kasutajad on 13 aastat vanad, siis tavaliselt lapsed kasutavad neid juba varem. Mängitakse ka internetimänge, kasutatakse koolifoorumeid ja suheldakse sõpradega. Seega on oluline, et lapsed oskaksid juba noorelt internetis käituda ja tunneksid ära erinevaid ohtusid. Mäng keskendub kolmele väga olulisele teemale:
Internet ei ole päriselust eraldi.
Sotsiaalmeedia postitused ja internetis käitumine mõjutavad inimeste tavaelu. Veebis kulutatud raha on päris raha, seal öeldud ja postitatud sõnumid mõjutavad inimesi päriselt ning interneti kaudu on võimalik palju kurja teha. Küberturvalisuse alla kuulub ka see, et lapsed mõistaksid oma tegevuste mõju ja oskaksid arvestada tagajärgedega: sõber võib saada haiget, levida ebameeldiv info või võidakse langeda kurjategijate ohvriks.
Internetis ei ole kõik sõbrad.
Lapsed puutuvad veebis kokku väga erinevate inimestega, kellest paljud on vanad või uued sõbrad. Aga on ka halbu inimesi, kes tihti paista kohe välja. Seega peavad lapsed olema ettevaatlikud: kellega räägivad, kellele infot jagavad, keda sõbraks võtavad. Samuti on hea, kui lapsed teavad ka varakult, et internetis tegutsevad kurjategijad, kes häkivad või korraldavad pettuseid.
Küsi abi täiskasvanult.
Lapsed tihti ei oska või taha täiskasvanult abi küsida, sest kardavad või arvavad, et vanemad ka ei tea. Täiskasvanutel on aga rohkem elukogemust ja mitmeid interneti probleeme on nemad juba varem näinud, seega tuleks alati abi küsida.
Piltide tegemisel ja jagamisel on oluline, et lapsed peaksid silmas:
Eraldi tasuks rääkida sellest, et lapsed ei tohi kunagi saata endast pilte, kus on seljas vähe riideid või ollakse paljas. Samuti ei tohi saata selliseid pilte teistest, ei lastest ega täiskasvanutest. Võõrastele ei tohiks endast ka muidu pilte saata ja piltide saatmise osas tuleks rääkida kindlasti täiskasvanuga. Internetis on palju kahtlasi inimesi, kes koguvad lastest pilte, korraldavad „modellivõistlusi“ või saadavad endast pilte vastu. Ka vastu saadetud piltidest tuleks mõnda täiskasvanut teavitada.
Inimesed saavad internetis palju sõbrakutseid, samuti lapsed. Seega on oluline, et nad oskaks kriitiliselt mõelda, et milliseid vastu võtta. Valede inimeste sõbraks lisamine võib anda neile lisainfot, lisaks juurdepääsu lapsele. Seega tuleb alati rõhutada, et inimest peab ka päriselt tundma, kas siis päriselus või pikaaegselt kuskil mängus. Kui pildil ja nime taga on tuttav inimene, aga profiil tundub veider, peaks samuti olema ettevaatlik ja küsima lisaküsimusi, internetis on palju libakontosid. Internetisõpradega kokku saamisel peab kindlasti teavitama täiskasvanut, eriti kui „sõber“ palub mitte rääkida.
Internetis on palju tasuta asju, reklaame ja häid pakkumisi. Paljud neist ei ole õiged asjad.
Kõikidel seadmetel ja kontodel peaksid olema paroolid. Tuleb meeles pidada kolme asja:
Häkkimine on igasugune arvuti kasutamine, et saada juurdepääs kellegi arvutisse või süsteemi. Häkkerid võivad olla eetiliste eesmärkidega, aga tihti on tegemist pahatahtliku tegevusega. Häkkimine nõuab tavaliselt arvutiteadmisi ja oskusi, aga on ka neid, kes ostavad internetist valmis vahendid ja kasutavad neid oma eesmärkide saavutamiseks. Häkkimine on üldiselt ka ebaseaduslik ehk häkkerite ukse taha jõuab tihti politsei ja häkkereid peetakse kurjategijateks.
Juhendist leiad kõik õpetajale vajaliku info ühest kohast
